Sain jaanuaris natuke Bostonis ja selle ümbruses ringi vaadata. Kuu ajaga jõuab päris palju fotosid teha ja nende ülevaatamine, sorteerimine, korda tegemine jne võtab oma jagu aega. Seepärast alles nüüd, kuu aega hiljem, olles uuesti täielikult Eesti ajatsooni ja porisesse kliimasse sisse elanud, suutsin lõpuks mõned pildid välja valida.











Pikka juttu ei hakka juurde rääkima. Lühidalt oli Boston väga mõnus, puhas, esmapilgul üpris rahulik ja palju väiksem kui eelnevalt arvasin. Elasin Bostoni äärelinnas Charlestownis, kontor asus Cambridge’s, tööle ja koju liikudes sõitsin Bostonist maa alt pimedast tunnelist läbi.

Inimesed, nagu ikka, olid palju sõbralikumad kui tavaliselt harjunud. Elu tundus ameerikalikult mugav.  Kontori aknast sain iga päev Bostoni siluetti nautida. Metroo on endiselt uskumatult mõnus transpordivahend. Isegi liiklus tundus eriti rahulik ja ohutu. Starbucks ja Dunkin Donuts oli sõna otseses mõttes igal ristmikul, üks ühel ja teine teisel pool teed. Söömise kohtasid oli üldse liiga palju, et mõne kasuks otsustada…  Nägin vihma, lund, tuult ja tuisku, kõige rohkem siiski päikest ja tunduvalt soojemat ilma kui samal ajal Eestis olnud miinuskraadid…

Mõned pildid leiab veel ka eelmisest postitusest – Boston ja öö